ÜRGAEG
Vanimad säilinud ürgaja kunsti peamised näited - jahiloomi ja stseene kujutavad koopamaalingud, graveeringud ja rohkesti kaljumaalinguid.
KESKAEG
Uuendusena
tulid mängu nööbid, nöörid ning kleidivorm omandas veidi
naiselikuma vormi, hakates vargsi keskkohta rõhutama. Kleidisaba ei
lohisenud enam mööda maad ja lõigetesse tekkis rohkem
detailirohkust. Varrukad olid kas lihtsad ja liibuvad, või siis
keskaja maalidelt tuntud ülikeeruka ja pika maani lõikega. Kleidi
rinna alla kinnitati dekoratiivne vöö, mis keskkohta rõhutas.
Varrukad olid sageli kleidi kõige pilkupüüdvam osa, ja vast ongi
need kleidi maani varrukad üheks keskaja rõiva
tunnusmärgiks,Keskaegne kleidi alla käiv korsett oli väga rõhuv
ja ebapraktiline ning muutis kandja mõnikord lausa
liikumisvõimetuks. See aga näitas huvitaval kombel pöördvõrdeliselt
kandja staatust – mida liikumisvõimetum oli daam, seda kõrgemasse
klassi ta kuulus. Keskaja Itaalias kehtis mingil hetkel kummaline
seadus, mis keelas nö. luksuslikuma „priiskamise.“ Kardeti, et
kui rahvas kulutab raha luksusele, jäävad kõrgemad organid
maksudest ilma. Naised pidid seetõttu pahatihti oma
kallihinnalisemaid kleite kodudes varjama ja harvad polnud juhused,
mil korravalvur tuli naise garderoobi hindama ja kalli kleidi pealt
maksu küsima. Kui kleit oli tagasihoidlik, rõhuti soengule või
peakatetele. Polsterdatud peakatted võisid keskajal olla mõnel
juhul kas või 120 cm, samuti oli omaette kunstparukad.
Keskaja
juuksemood - http://iluguru.wordpress.com/category/keskaeg/
BAROKK JA ROKOKOO
Video barokki kohta
Kleidisiluetti
ehtis sügav dekoltee, väljalõiked ning tegumoest kaotati kõik ahistav ja
ebapraktiline – rindu lamendavad korsetid jms. Selle asemel eksponeeriti
kehakumerusi vastavate kleidilõigetega ning ainus, mis lisandina kleidi
„köögipoolele“ püsima jäi, oli seeliku alla õmmeldud puusapolsterdus. Ohtralt
armastati kleitidele lisada volange ja pitsi ning see oli aeg, mil kleidi
juurde oli lausa kohustuslik kanda väikest musta ilumärki.
Rokokooajastul
(18. saj) kaotati laiad kleidid vähehaaval täiesti, moes oli ellipsikujuline
seelik, pits, kunstlilled, volangid ning esimesena tuli areenile moekunstnik
kui selline. Rose Bertin, kellest sai Marie Antoinette isiklik õmblejanna,
hakkas personaalsele loomingule lisama ka oma monogrammi. Nähtus oli aga Madame
Pompadour, keda võis eranditult nimetada trendiliidriks ja kes õmblejannadest
ei sõltunud, otsustades ise, mida kanda.
Louis XIII oli see mees, kes tõi moodi paljaks raseeritud näo, üles poole keeratud vuntsid ja lõuaotsa tuti. Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid või parukaid. Parukaid hakati eristama vastavalt seisusele: Vaimulikel olid nn „Hispaania“ parukad, keskmise tiheduse ja ümara kujuga, kõrgetel ametnikel kõrged ning kandilise kujuga, sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni.
Rokokoo
soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu.
Stiilipidudel soovis iga naine olla teistest naistest kaunim ja silmapaistvam.
Selle aja soeng oli kooslus lilledest, lindikestest ja kivikestest. Parukaid
toestati traatidega ja täideti kõikvõimalike ehitusmaterjalidega, et need püsti
seisaksid. Juuksed keerati ümber raami, mis oli täidetud vati, riide või põhuga
ning tsementeeritud vastava pastaga. Niimoodi valminud soengud kujutasid laevu,
linnupuure ja muud sellist koos kõige elavaga.
Soengud
kõrgusid kuni 1,5 meetrini. Peale selle, et need olid suured ja
katastroofiliselt ebamugavad, tuli neid kanda mitu nädalat ning seetõttu asus
neisse elama palju ebameeldivaid lutikaid ja kirpe.
Kleitide
ajalugu - http://whatafashion.ee/kleidi-teekond-meieni/
JUUGEND
Juugendi kleidid - http://web.zone.ee/juugend/mood/moeindex.htm
MUISTNE EGIPTUS
Soengumood oli muistses Egiptuses,
3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite
seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal: barber
god. Egiptuses oli aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli kliimat
arvestades praktiline väärtus, samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel
kaeti pea parukaga. Parukate suuruse, kuju ja materjali järgi võis määratleda
inimese kohta ühiskonnaredelil. Parukate valmistamiseks kasutati inimjuukseid,
loomakarvu, lõnga või taimekiude. Pidulikel sündmustel kanti pikki parukaid,
millesse olid keeratud suured rippuvad lokid. Lokke asendasid ka patsiread,
patside alt lasti vahel paista ka oma juustel.
Parukaid niisutati mitmesuguste essentside ja õlidega. Et parukatel oleks
kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele sooviti
punakas-oranžikas läiget kasutati selleks hennat. Umbes 1150 e.m.a ilmusid
parukate värvusesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane, kuid kõige
populaarsemaks soenguks olid sirgelt lõigatud, mille pikkus varieerus lõuast
kuni õlgadeni.
Kleidi ühe praktilisema
lõikelahenduse au võib kindlasti anda egiptlastele. Arvestades kogu ülejäänud ajaloo
mahukatele ja raskepärastele lõikevormidele mõjub egiptlastelt pärinev
kleidilõige nagu kerge suvine briis. Oma voolujoonelisuses võib toonane rõivas
meenutada tänapäevast trendikat
minimalistlikku stiili - võtkem siinkohal näiteks kas või diagonaallõikeline
ühetooniline kleit. Naised kandsid kas torulõikelist kleiti, või
lihtsalõikelist kalasirist, mille tegumood erinevate allikate kohaselt
varieerus kas rinna alt pahkluudeni ulatuva kleidiga, millel oli üks või kaks
ülapaela või siis suurest kangast kujundatud kleit, millele lõigatud sisse
kaelaauk ja mis kinnitati keskkohast vööga. Hea lihtne selga panna ja mugav
kanda. Arvestades Egiptuses üht olulist tegurit – sooja kliimat, oli rõivastuse lihtne mood
vägagi põhjendatud.
Egiptuse juuksemood - http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/muistne-egiptus-moeajalugu/
Egiptuse kleidid - http://whatafashion.ee/kleidi-teekond-meieni/
Vana - Egiptus
Riietus
Rõivad
Muinas-Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Kehakatte kangas paljastas isiku
ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust
linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või
taimekiust, näiteks pilliroost. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka.
Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste
ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt.
Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Alumistest klassidest
pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha
oli neil paljas. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti
kalasiriks. Lisaks kandsid nad salle. Kõrgklassi kuuluvad naised kandsid pikki
peenest linasest kootuid viigitatuid keepe meenutavaid rõivaid. Egiptlaste
jaoks oli äärmiselt tähtis, et kangas oleks lumivalge. Oli äärmiselt tähtis kanda
värskelt pestud rõivaid. Lisaks pandi kangas pärast pesupesemist päikese kätte kuivama.
Kanga värvimiseks kasutati ka taimedest saadavaid toone, sinist ja kollast. Inimesed
käisid peamiselt ringi paljajalu, aga sandaalid olid ka tavakasutusel. Üldiselt
kanti neid vaid siseruumides või reisil olles. Jalatsid olid egiptlaste
garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Sandaalid koosnesid tallast ja kahest
rihmast. Vaaraod kasutasid isegi kullast, papüürusest, kitsenahast või
palmkiust tehtud sandaale. Nii olid jalatallad kaitstud tulikuuma liiva eest.
Lihtrahvas valmistas sandaale puidust. Egiptlaste välimuse eest hoolitsemine ei
piirdunud lihtsalt riietumisega või keha õlitamisega.
Soengud
Isegi
juuksestiilil oli tähtsust vanas Egiptuses. Juuksestiilid varieerusid vanuse,
soo ning sotsiaalse staatuse järgi. Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid
juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks
väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti
s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili
kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades
poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale
patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis
olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega
kaunistatud. Meestel tuli juuksed lühikeseks lõigata, kuna kõrvad pidid
nähtaval olema. Sarnane juuksestiil kestis niikaua kuni juuksed vanadusest
hõrenema hakkasid. Üldiselt võib öelda, et meestele kehtisid kindlad reeglid
isegi juustestiili kohta. Naistel juuksestiil oli natukene vabam ja unikaalsem.
Naiste seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis,
loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid
lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni. Peakatteid üldiselt ei kantud.
Kosmeetika
Kõik
eagrupid, naised, mehed ja lapsed, sõltumata klassist kasutasid meiki. Populaarsed
värvid meikides olid must ja roheline. Rohelist värvi peamiselt ainult silmadel
ja selle sümboolsest tähendusest pole teada. Roheline värv on pärit vase oksiidist.
Kolmandal dünastia ajastul kasutati rohelist värvi silmalaul üleni, kulmudest ninani.
Hiljem, alates 11 dünastiast alates piirduti rohelise värvi kasutamist ainult
kulmul ja silmanurkades, kuid lõpuks selle kasutamine lõppes ja asendus musta
silmavärviga. Musta värviga tehti tugevad kontuurid silmade ümber, et silmadele
rohkem rõhku saada. Musta värvi kutsuti koliks ja seda tehti antimonipulbrist.
Värvi kanti silmadele tikuga, mis oli tehtud puust, pronksist või klaasist.
Lisaks silmavärvidele kasutasid egiptlased ka punast huulevärvi ja põsepuna.
Punane värv saadi segades ookerpunast rasva või kummiga. Küüned värviti hennaga
kollaseks ja oranžiks.
Näokarvu
kitkusid nad hõbedast pintsettidega. Kulmukarvade asemel joonistati mustad
ümarad kaared. Mõnikord ulatus kulmukaar põskedeni. Peamiselt oli puhtuse- ja
iluprotseduuridel ka funktsionaalne aspekt. Silmade värvimine kaitses liiva,
silmahaiguste ja põletike eest. Karvade eemaldamine kaitses täide ja muu
mustuse eest. Nägu valgendati tavaliselt kollasest ookrist tehtud puudriga. Egiptlased
õlitasid end regulaarselt, peaaegu iga päev. Erinevad kreemid ning õlid
kaitsesid nende ihu kuuma päikese ja kuiva ning liivase tuule eest. Kasutusel
olevad segud võisid sisaldada mett, kaltsiiti ja soola. Õlid säilitasid naha
pehmuse ja elastsuse. Nii ei tekkinud kergesti põletikke. On ka avastatud, et
keha hõõruti jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi viiruki ja
kaerajahu segust valmistatud pallikesi.
VÄRVID
Värvide mäng - http://www.mariaclaudiacortes.com/colors/Colors.html
Klassikaline psühholoogia väidab,
et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega – nägemise, kuulmise, haistmise,
maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse
nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja
kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele
umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit,
mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel
töökorras hoida.
PUNANE on energia ja aktiivsuse
värv. Ta on võitlev, ärritav, isekas ja agressiivne. Tõstab vererõhku ja
pulsisagedust. Punane õhutab tegudele, peegeldab elujõudu, soove ja kirgi,
rõõmsat aktiivsust, võitlusvalmidust ja eneseusaldust. Inimene, kes armastab
punast värvi, on valmis iseendale uusi ülesandeid otsima ning nende
lahendamiseks kogu oma jõu ja võimed mängu panema. Punane väljendab erutuvust
ja liikuvust, seepärast ka tuld, armastust, uhkust, verd, võimu, võitlust,
kirge, vaenu ja hädaohtu. Võib tajuda ohuna, seetõttu värvitaksegi ohtu
tähistavad esemed punaseks: punane tuli valgusfooris sunnib juhti peatuma,
tuletõrjevahendite punane toon on häiresignaaliks.
SININE rahustab meeli , lõõgastab
närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja harmoonia. Teda on peetud ka
hingelise tundlikkuse ja intuitsiooni, sisekamuse värvuseks. Ent kui sinise
keskel pikka aeg aviibida, võib see värvus mõjuda külmana. Sinine seostub
tundesügavuse, rahu ja vaikusega, ühendava või kaugustesse pürgiva
kurvameelsusega. Tumesinine viitab ka kohanemisele olemasolevate võimalustega,
valmisolekule anda ja loobuda, tagasihoidlikkusele. Sinine kui tundlikkuse ja
kõikemõistvuse värvus tähistab ühteaegu nostalgilist leppimist olemasolevaga ja
andumist kui ka võimalust olla samaaegselt eemal ja ära. See värvus
sümboliseerib hämarikku ja videvikku, usku, truudust, viljakust, lõpmatust, ta
vaigistab ja hellitab nagu meri.
LILLA püüab ühendada punase
impulsiivsuse ja sinise pehme alistuvuse, esindades niimoodi ühildumist. Lilla
on üleminek, salapära, unistused ja fantaasia.
Prantsusmaalt on alguse saanud
nimetada homoseksualiste, kes on viinud erootika mõnikord kultuseni,
“lilladeks”, Rooma. Katoliku kiriku kultuuris ttähendab sügav lilla aga siirast
patukahetsust, leplikkust, alandlikkust.
ROHELINE on looduse, haljuse
värvus, mis”laeb ja aitab ennast leida. Roheline leiab tasakaalu ja loob
harmooniat: linnaväsimust läheme välja puhkama ja energiavaru taastama ikka
maale. Rohelist seostatakse enesega rahulolu, sisemise tasakaalu ja oma õiguste
eest seismisega.
VALGE – sümboliseerib puhtust,
veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on
sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv.
Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp
tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse.
MUST - läänemaailmas on leina ja
allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik
hävingujumalanna Kali on must, Hiinas tähistab must põhjakaart ja talve.
PRUUN – sümboliseerib mulda ja sügist. Mullavärviline pruun tähistab ka alandlikkust ja alandust, keskajal oli pruun leinavärv. Mitmed kristlikud munga- või nunnaordud riietasid ennast maailmast tagasitõmbumise märgiks pruuni.
KOLLANE – kuld, valgus ja päike.
Kollane on valguse värv, vallatute mõtete ja intelligentsi sümbol. Kollane on
kõige paremini nähtav värv ja seda kasutatakse rahvusvaheliselt hoiatuste
edasiandmiseks. Kuldkollases on tõelise kulla väärikus. See on kõrgema tarkuse
värv. Pühakute ümber on ju kuldne oreool.
Punane + kollane = oranz
Kollane+ sinine = roheline
Punane + sinine = violett
kollane+ oranž= kollakasoranž
oranž+ roheline= pruun
Värviõpetus
Värviteraapia
Artikkel – punane värv annab eelise
Artikkel, kuidas sinine ja punane
värv meid mõjutavad
